Sabiles Veinikalns

Sabiles Veinikalns on kindlasti Sabiles simboliks, seda tõestab ka Sabiles vapp, kus on kujutatud viinamarjakobarat.

Sabiles Veinikalns on ainulaadne, kuna see on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui maailma kõige põhjaosas asuv avatud õhuga viinamarjaistandus. Mäe tipp asub umbes 34 meetrit üle linna ja Abava jõe taseme.

Aia kogupindala on 1,5 hektarit. Uued viinamarjasordid lisatakse regulaarselt olemasolevatele, neid on umbes 30 erinevat sorti ja umbes 800 taime. Enamik sorte on loodud kuulsate Läti taimekasvatajate Pauls Sukatnieks (1914–1989) poolt. Kõige populaarsem sort on “Zilga”. Samuti võib Veinikalnilt leida eksootilisi taimi nagu virsikud, aprikoosid ja kreeka pähklid.

2018. aastal valiti Abava jõe oru maastik Sabiles Veinikalnilt üheks 50 Läti maastiku-aareks projektis “Maastiku-aarded”.

Sabiles Veinikalni viinamarjavirret

Sabiles Veinikalni viinamarjavirret ei ole võimalik osta, kuna Veinikalns kuulub kohalikule omavalitsusele ja Läti seaduste kohaselt ei tohi see alkoholi müüa. Samuti toodetakse veini väikestes kogustes. Ainsaks võimaluseks seda veini maitseda on iga-aastane Veinifestival, mida peetakse juuli lõpus ja mis on toimunud alates 1999. aastast.

Veinifestival

Sabiles Veinifestival toimub iga aasta juuli viimasel nädalavahetusel, alates 1999. aastast, linna sümboli – Sabiles Veinikalni – auks. Igal aastal meelitab festival järjest rohkem külastajaid ja osalejaid, samal ajal kui festivali erinevate ürituste arv suureneb. Samuti on mõned üritused, mis on muutunud traditsioonilisteks.

Festivali avamine toimub Veinikalni jalamil ja igal aastal saabub sinna ka Kuramaa hertsog Jakob oma saadikutega. Unikaalne mägi, unikaalne vein, unikaalne festival – kõik väärt külastamist!

Veinikalni ajalugu

Sabiles Veinikalns on tekkinud kahel korral: esmakordselt Saksamaa ajal (14.–16. sajandil) ja hiljem taastati see Läti Vabariigi ajal 1936. aastal. Hertsog Jakobi valitsuse ajal täiendati Sabiles viinamarjakasvatusi uute sortidega, nii et viinamarjakasvatus laienes. Just siis, 17. sajandi keskpaiku, hakati tähistama Sabiles Veinikalni rajamist. Sabiles Veinikalni tugev ja hapu vein oli populaarne hertsogkonna kohtus ja seda eksporditi ka teistesse Euroopa riikidesse.

Sabiles Veinikalni taassünd algas 1936. aastal. Algataja oli tolleaegne Läti president Kārlis Ulmanis. Et tõestada, et Veinikalns oli rajatud Läti Vabariigi perioodil ja on olnud tootlik, korraldati 1939. aasta sügisel Jelgavas Läti Viinamarja Näitus, mille korraldas Läti Põllumajanduskojad. Seal oli väike lett, kus eksponeeriti Sabiles Veinikalni esimese saagi vilju.

Teise maailmasõja järel jätkas Veinikalni korraldamist Puhta Aianduse Katsejaam. Seejärel muutusid Veinikalni juhid ja töö intensiivsus vähenes, hiljem ei korraldatud seda enam üldse.

Tänu tudengite entusiasmile alustas Uldis Zommers 1989. aastal Sabiles Veinikalni taastamist.

27. aprillil 1995 külastas Sabiles Veinikalnsi Läti endine president Guntis Ulmanis.

28. juunil 2003 allkirjastas Läti Põllumajandusminister Martins Roze dokumendi, millega Läti Põllumajandusministeerium andis Veinikalni omandiõigused üle Sabiles Valdile. Kuna Veinikalns kuulub omavalitsusele, haldab seda kohalik omavalitsus – igal suvel töötab seal aednik ja tema abiline.

Töötunnid ja kontaktinfo:

9. mai – 30. september: E–P 10.00–18.00, esmaspäeviti suletud.

Sissepääsu tasu: 20. augustist kuni 30. septemb: täiskasvanud 2 EUR, lapsed ja pensionärid 1 EUR.