Kuhu minna

Euroopa Hiis
57.248119
22.692764
Euroopa Hiis, mis asub Talsi rajoonis, koosneb puudest, millest igaüks esindab ühte ELi liikmesriiki. 1. mail 2004, kui Läti liitus Euroopa Liiduga, saades liikmesriigiks, vastas põllumajandusminister Mārtiņš Roze Läti presidendi Vaira Vīķe-Freiberga kutsele istutada sellel Läti ajaloo olulisel päeval puid. Minister korraldas Euroopa Hiie ühise istutamise, milles osalesid ELi liikmesriikide diplomaadid, Euroopa Komisjoni delegatsiooni juht, metsandussektori esindajad, kohalike omavalitsuste juhid, intellektuaalide rühmade esindajad ja Talsi gümnaasiumi õpilased.
Iga liikmesriik on esindatud ühe puuga. Euroopa Hiies on Läti puuks pihlakas. Teisi liikmesriike esindavad: Austria – euroopa lehis, Belgia – saar, Bulgaaria – makedoonia mänd, Tšehhi Vabariik – euroopa jugapuu, Taani – euroopa pöök, Prantsusmaa – harilik tamm, Kreeka – harilik hobukastan, Eesti – arukask, Itaalia – roomav mänd, Iirimaa – harilik kadakas, Küpros – makedoonia mänd, Ühendkuningriik – harilik tamm, Leedu – harilik vaher, Luksemburg – toompihlakas, Malta – must mänd, Holland – künnapuu, Poola – harilik pärn, Portugal – harilik tamm, Rumeenia – harilik tamm, Slovakkia – künnapuu, Sloveenia – suurleheline pärn, Soome – harilik mänd, Hispaania – harilik tamm, Ungari – harilik tamm, Saksamaa – euroopa pöök, Rootsi – arukask. Euroopa Liidu ühispuuks on hõbekuusk. Erinevatest puudest koosnev kompositsioon moodustab looduse pargi, mis on pühendatud Euroopa ühtsusele. 2005. aastal laiendati Euroopa Hiit, kui ELi liikmesriikide ja naaberriikide suursaadikud, Läti metsandussektori juhid ja mittetulundusühingute esindajad istutasid uusi puid.
Euroopa Hiie istutamise traditsioon sai alguse 2003. aastal, kui Viinis toimuva ministrite konverentsi “Euroopa metsade kaitse” avapäeval istutati esimene hiis. Iga riik istutas kindla puuliigi. Euroopa Hiie üritusi korraldatakse iga-aastaste “metsapäevade” raames. Euroopa Hiit täiendavad Talsi rajooni omavalitsuse partnerite annetused.