Talsi linnamägi

Talsi Pilskalns (Talsi linnamägi) on kõige algus ja linna hing. See tõuseb 32 meetrit üle Talsi järve taseme. Legend räägib, et ühel isal oli kolm poega – Talsis, Telsis ja Tāsis. Kõik kolm läksid oma õnne otsima. Talsis leidis oma siin, ehitas lossi, haris põlde ja armus naisesse.

Kirjalikes kroonikates mainiti Talsit (Talseen) kohanimena esmakordselt 1231. aastal, kui paavst Balduin Alna sõlmis lepingu Kura krahvkonna hõimude vanematega. 1936. – 1938. aastal arheoloogilised uuringud A. Karnupsi juhendamisel paljastasid, et siin elasid kuni 10. sajandini liivlased, soome-ugri hõim. Nad nimetasid seda kohta “Talusse”, mis tähendab “eraldatud koht”. 10. – 14. sajandil asus siin üks suurimaid Kura ordulinnuseid ja sellel oli linnusfront ja 4 hektari suurune muistne linn. Leitud 50 hoonejäänust ja umbes 4000 artefaktist näitavad, et linnuses elasid kõrgelt kvalifitseeritud käsitöölised.

Pilskalnsis on toimunud ja toimuvad endiselt laulupidusid, etnograafilisi tantsu- ja laulmisüritusi, vaskpilliorkestri esinemisi, Jaanipäeva lõkketulesid ja ilutulestikke. Linna festivali ajal õitsevad mäe jalamil imelised küünlaõied ja Talsi järves (ajalooliselt tuntud ka kui Martinelli ja Ronne järv).