Kolka neem

Kolka on Kuramaa poolsaare põhjapoolseim punkt ning Kolka neem (Kolkasrags) on kõige silmapaistvam maasäär Läti rannikul. See on koht, kus kohtuvad kahe mere lained – Läänemere ja Liivi lahe ehk Suure mere ja Väikese mere omad. Neem ulatub vee all madalikuna kuni 6 km kaugusele. Selle madaliku lõpus, tehissaarel, asub Kolka tuletorn. Kolka neeme ümbruses on hukkunud arvukalt laevu.

Kolka neeme (Domesnes) nimi ilmub esmakordselt umbes 1040. aasta tekstis, mis on raiutud Rootsis Mervala (Mervalla) ruunikivile. Kolka asulat mainitakse kirjalikes allikates esimest korda 1387. aastal. Dokumentides kuni 19. sajandi lõpuni oli neeme nimetus Domesnes, kuid kohalikud elanikud kutsusid küla Kolka neemeks. 20. sajandil kinnistus toponüüm Kolka, samas kui liivlaste keeles on see Kūolka. Eesti keeles on selle vasteks kolgas, kolk ning soome keeles kolkka – nurk, sopi.

Siin on ainulaadne võimalus näha nii päikesetõusu kui ka -loojangut meres samast kohast. Kevadise rändeperioodi ajal on see oluline kogunemis- ja puhkepeatus mööduvatele rändlindudele.