Pēterezera loodusrada

3,4 km pikkune rada viib läbi ainulaadse loodusstruktuuri, mida ei leidu kusagil mujal maailmas – luidete ja luidetevaheliste nõgude süsteemi. Luidete joon kulgeb paralleelselt merega.

Luited ja nõod tekkisid siin umbes 6000 aastat tagasi, kui Läänemeri hakkas kujunema. Ammustel aegadel oli peaaegu igal luited ja nõol oma nimi, kuid tänapäeval on neid tuntud vaid vähestele. Omapärased nimed (Vīškangars, Kusperlankviga) pärinevad liivi keelest.

Pēterezera järvenõgu on bioloogilise mitmekesisuse poolest kõige rikkam, pakkudes elupaika haruldastele taimedele ja loomadele. Iidse mere rannik – Stiebrukalns – on kõrgeim luide.

Rada ületab endise kitsarööpmelise raudtee trassi, mis kulgeb läbi ühe kõrgeima ja pikima luite, samuti Stiebrukalnsi nõo ja Pīļu tiigi. Mazbānītis [väike rong] sõitis siin kuni 1962. aastani, olles oluline kohaliku liikluse osa, ühendades Dundaga rannaküladega, Ventspilsi ja Talsiga.

Maastiku eripära loovad rohumaad, jõed, väikesed järved ja mitmekesine taimestik. Kevadeti ja sügiseti muutuvad nõod ajutisteks järvedeks, mida on keeruline ületada.

Naudi Põhja-Kurzeme metsade lummust ja piilu väikeste järvede silmadesse!