Talsi Evangeelse Luterliku Kiriku

Talsi evangeelse luterliku kiriku ajalugu ulatub tagasi 1567. aastasse, mil hertsog Kettler käskis selle valmistada, ja see on saanud vanalinnale iseloomulikuks tunnusmärgiks. Saatkondade arhitektuur on sajandite jooksul kujunenud ja täiendatud romaani ja gooti stiili märkidega. Ristkülikukujulisele pikkhoonele lisandus ristimaja ja sakristei. Läänes asub ruudukujulise plaaniga kellatorn, millel on püramiidikujuline tipp, mida kaunistavad vaateplatvorm, kukk ja rist. Aastatel 1996–1998 renoveeriti kiriku torni tipp koos kokuga ja katusekattematerjaliga, samuti fassaad ja siseruumid. 1873. aastal läks pühakoda taas üle ehitamisele, seekord Talsi piirkonnas elava Preisimaa arhitekti Teodor Zeileri (Seyler, 1827–1902) projekti järgi. Kiriku reliikviad kinnitavad selle ajalugu. Nende hulgas on eriti silmapaistev kivist Fisheri (Vischer) perekonna epitaaf (1794) klassitsistlike joontega ning altarimaali “Kristuse taevaminek” (1876, K. Schönherr). Aastal 1986 paigaldati altarimaali aknasse peapiiskop Jānis Matulis Mirdzas Kangares-Matulis kingitud kunstnik Ludvigs Bērziņš ornamentaalsed vitraažid. 1887. aastal renoveeriti kiriku torn ja paigaldati kell, mille valmistas kogenud kellassepp ja Jelgava raehärra Julius Felcke (Völtzke), tulevase Läti teatri asutaja Adolfa Alunāna vanaisa. 2017. aasta augustis avas kogudus moodsa ja kaasaegse kellaga torni, mis heliseb iga uue tunni saabumisel. Kiriku tornis on ka kaks pronkskella (vanaim – 1601). Kirikus on teeninud paljud silmapaistvad vaimulikud, kuid tuntuim neist on Karl Ferdinands Amenda, kelle nimi on seotud muusiku ja helilooja Ludwig van Beethoveni nimega. Ratastooliga ligipääs on saadaval. Lisateavet leiate raamatust “Talsi majade lood” (2017).