Vilkmuiža (Hundilossi) mägi ja Vilkmuiža järv. Kes teab, kas järv on nimetatud mäe järgi või vastupidi. Kas siin elavad suured, legendaarsed kalad?

Ainus kindel asi on see, et kuni 19. sajandi keskpaigani asus Vilkmuiža mõis, mida omab Baron von Fircksi perekond järve idakaldal, samas kui vastaskaldal asus Talsi Kroonu mõis.

Vilkmuiža järv on vaid 1 km pikk, 200 m lai ja 3-5 m sügav ning see on märkimisväärne Courlandi artefaktide hoidla. See on tuntud paljudele arheoloogidele väljaspool Lätit. 11. kuni 14. sajandil oli järv muistsete kuršide matmiskoht. Järve idakaldal oli kultuspaik, kus surnuid põletati koos nende relvade, tööriistade ja ehetega ning jäänused uputati järve.

Esimene artefaktide leid järves toimus talvel 1928. aastal, kui mõni Talsi elanik leidis oma kadunud lusikabaiti otsides rake abil iga kord järve põhjast pronksi- või rauaartefakti. Suvel 1934. aastal tehti esimesed arheoloogilised uuringud E. Šturmsi juhtimisel ja leiti üle 1000 artefakti. 1936. aastal jätkasid uurimist arheoloog H. Riekstiņš ja leiti 1810 artefakti, sealhulgas pronkskäevõrud, rinnanõelad, kaelakeed, rauarelvasid, valjasid ja hobusevarustust. Neid saab näha Läti Rahvusliku Ajaloo muuseumis Riias.

Talsi Piirkondlikus muuseumis on näitusel üle 600 artefakti 1953. aasta arheoloogilistest uuringutest.