Jalutades Ķēniņkalnsi mäe hästi hooldatud radadel, peatu keskkonnaobjektidel “Raami Talsi”, kus saad nautida vaadet Vilkmuiža järvele, ja “Üheksa Mütsil”, mis on pühendatud Talsi üheksale mäele. Legendi kohaselt moodustati mägi inimeste kaugelt ja lähedalt toodud mullaga, kui Kuramaa kuningas Lamekin maeti ja inimesed tõid selle kaasa oma mütside ja esikute sisse. Seal on ka väike lava ja puhkeala.

Legendi järgi on siin maetud Kuramaa kuningas ning inimesed tõid suure austusega tema mälestuseks mullaga mütside ja esikute abil mäe, mis kattis kuninga haua. Latvijas Biedrības toetuse abil ehitati 19. sajandi lõpus Ķēniņkalnsi kuningamäele linna park puude ja dekoratiivsete põõsastega ning romantiline puidust trepp 122 astmega. Kiiresti kodanike poolt hüüdnimeks saanud “Ķeizardārzs” või “Pilsētas dārzs” sai lemmikpaigaks jalutuskäikudeks ja puhkuseks. Aastal 1958 ehitati Festivāla väljak. Alates 16. novembrist 1996. aastal asub Ķēniņkalnsis monument nimega “Koklētājs”. Algul kavandas selle mälestusmärgi Kārlis Zemdega, kuid valmistas seejärel skulptor Vilnis Titāns. Mõned asjad meenutavad siin minevikku – vana ja uus Fabrika tänav, endine villa ja Teise maailmasõja sõjavangilaager “Moku kambari” (1944-1945). Ķēniņkalnsi jalamil asub peaaegu 100-aastane hoone – “Talsu tautas nams” (Talsi Rahvamaja). See ehitati Talsi kodanike poolt kogutud rahadega kogukonnamajana. Talsi piirkonna turismiinfokeskus asub selles hoones. Linnaväljak, mis meelitab kevadel Talsi ralli fänne, linna festivalikülalisi juulis ja Dižmāra laatade kauplejaid augustis, ehitati 1960. aastate alguses. Alates 1996. aastast on 25. Lielā tänava hoone esifassaad kaunistatud stiliseeritud etnograafilise ornamenti “Talsu saulīte”ga.