Loodusrada „Pūrciemsi Valge Düün"

Kõrge düün (umbes 20 m) kujunes Litoriinamere ajal ning säilitab tõendeid umbes 6 000 aastat tagasi siin elanud inimeste materiaalsest kultuurist.

Siit on leitud esimene kiviaja asulakoht Loode-Läti rannikul. Arheoloogilised uuringud näitavad, et kiviaja kalurid kasutasid elupaigana ulatuslikku düüniseljakut, mis asub 300–600 m kaugusel merest. Nende peamiseks elatusallikaks olid mereannid. Düünijalamilt voolab väike oja Pilsupīte.

Esimesed arheoloogilised väljakaevamised toimusid siin 1933. aastal seoses Pilsupīte kanali kaldapaljandist avastatud neoliitikumi asulakohtadega. Mõnest asulast on leitud tugevate elamuehitiste jäänuseid, maakividest laotud koldeid ning savinõude kilde, merevaigust esemeid ning tulekivist ja kivist tööriistu. Samuti on leitud savist inimfiguure – ebajumalaid, mis kujutasid esivanemate vaimude materiaalset kehastust. Neid kummardati ja neile ohverdati.

Asula elanikud järgisid küttide ja korilaste elatusviisi ning tegelesid nii magevee- kui ka merekalapüügiga. Nad kuulusid kamm- ja lohukeramika kultuurihõimudesse. Nad olid osavad tulekivi töötlemisel ning valmistasid ehteid merevaigust.

Rajale minnes on võimalik tutvuda liivavalli kujunemisega ja looduse muutumisega aja ning inimtegevuse mõjul. See paik annab tunnistust neoliitikumi aegsetest inimasulatest. Raja pikkus on 900 meetrit ning selle läbimiseks kulub kuni üks tund.

Valge Düün meeldib puutumatu ja muutmata looduse austajatele, kes naudivad jalutuskäike vaiksetes ja päikesepaistelistes rannikumetsades. Valge Düün on suhteliselt väike, mistõttu on seda lihtne jäädvustada ühele fotole.

Loodusrada kuulub Läti Riigimetsade aktsiaseltsile (A/S Latvijas valsts meži) ja asub riigimetsade majandamise alal.